• Hüppa TINA avalehele ja üldteavet 

See suurepärane raamat, sissejuhatus analoog- ja digitaalsüsteemidesse, rõhutab ühtseid põhimõtteid, mis reguleerivad kõiki sidevahendeid, olgu need siis analoogsed või digitaalsed. Kuigi raamat võtab matemaatiliste süsteemide lähenemisviisi kõikidele teemavaldkondadele, tegeleb see ka kaasaegsete ahelarakendustega, mis on nüüd saadaval TINA-s hiire hiireklõpsuga DesignSofti poolt välja antud raamatu elektroonilisest väljaandest.

Sisukord

1. SISSEJUHATUS 
Eelvaade, 1 
1.1. Vajadus suhelda - Ajalugu, 2 
1.2. Keskkond, 3

1.3. Signaalide tüübid, 15 
    1.3.1. Analoog pidev, 15 
    1.3.2. Analoogproov, 16 
    1.3.3. Digitaalne signaal, 16 
1.4. Kommunikatsioonisüsteemi elemendid, 17

1.5. Proovide võtmine, 19 
    1.5.1. Vead proovivõtmisel, 27 
1.6. A / D ja D / A konversioon, 34 
    1.6.1. Kvanteerijad, 37 
1.7. Shannoni kanali võimsuse teoreem, 49

Probleemid, 56 

2. JÄRELEVALVE EDASTAMINE 
Eelvaade, 62 
2.1. Analoogkaabel, 63 
2.2. Diskreetne põhiriba, 64 
    2.2.1. Impulsi amplituudmodulatsioon, 64 
    2.2.2. Ajajaotuse kordamine, 69 
    2.2.3. Intersüümide interferents ja Crosstalk, 73 
    2.2.4. Impulsi laiuse modulatsioon, 77 
    2.2.5. Impulsi positsioonimodulatsioon, 81 
2.3. Digital Baseband, 82 
    2.3.1. Signaalivormingud, 82 
    2.3.2. Impulsi koodimodulatsioon (PCM), 95 
    2.3.3. M-ary Baseband, 104 
    2.3.4. Ajajaotuse kordamine, 105 
    2.3.5. Delta modulatsioon, 106 
    2.3.6. Muud A / D teisendustehnikad, 111 
2.4. Vastuvõtjad, 115 
    2.4.1. Analoog Baseband vastuvõtt, 116 
    2.4.2. Diskreetne põhiriba vastuvõtt, 116 
    2.4.3. Digitaalne põhiriba vastuvõtt, 118 
    2.4.4 Intersymbol Interference Revisited, 138 
2.5. Performance, 145 
    2.5.1. Analoogkaabel, 145 
    2.5.2. Diskreetne põhiriba, 149 
    2.5.3. Digital Baseband, 152 
2.6 rakendused, 187 
    2.6.1. Telefon - kohalik silmus, 187 
    2.6.2. Suletud ringhäälingu televisioon, 188 
    2.6.3. Digitaalne salvestus - CD-d, 194

Probleemid, 198 

3. AMPLITUDE MODULATSIOON 
Eelvaade, 214 
3.1. Modulatsiooni mõiste, 215 
3.2. Amplituudmodulatsioon, 217 
    3.2.1. Kahekordne külgriba allasurutud kandja, 217 
    3.2.2. Kahekordne külgriba edastatav kandja, 223 
    3.2.3. Üks külgriba, 230 
    3.2.4. Vestigiaalne külgriba (VSB), 231 
    3.2.5. KÜSI JA MASK, 233 
3.3. Modulaatorid, 236 
    3.3.1. Double Sideband, 236 
    3.3.2. Üksiku külgriba modulaatorid, 247 
    3.3.3. Vestigiaalne külgriba (VSB), 250 
    3.3.4. Digitaalsed ASK modulaatorid, 251 
3.4. Demodulaatorid, 253 
    3.4.1. Ühtne demoduleerimine, 253 
    3.4.2. Vedaja taastamine AMTC-s, 264 
    3.4.3. Ühildamatu demoduleerimine, 266 
    3.4.4. IC modulaatorid ja demodulaatorid, 275 
3.5. Performance, 276 
3.5.1. Ühtne tuvastamine, 277 
3.5.2. Sünkroonne tuvastamine, 288 
3.6. Disaini kaalutlused, 295 
    3.6.1. Analoog-disaini kompromissid, 296 
    3.6.2. Digitaalse disaini kompromissid, 297 
    3.6.3. Digitaalse kommunikatsiooni disaini nõuded, 299 
3.7. Rakendused, 302 
    3.7.1. Saatmine AM, 302 
    3.7.2. Televisioon, 307 
    3.7.3. Mobiiltelefon, 310

Probleemid, 313 

4. FREQUENCY MODULATION 
Eelvaade, 327 
4.1. Sagedusmodulatsioon, 328 
    4.1.1. Hetke sagedus, 328 
    4.1.2. Kitsasriba FM, 330 
    4.1.3. Wideband FM, 335 
    4.1.4. Frequency Shift Keying (FSK), 346 
    4.1.5. MFSK, 349 
4.2. Modulaatorid, 350 
    4.2.1. Analoogmodulaatorid, 350 
    4.2.2. Digitaalsed (FSK) modulaatorid, 354 
4.3. Demodulaatorid, 356 
    4.3.1. Analogsed demodulaatorid, 356 
    4.3.2. Digitaalsed demodulaatorid, 367 
4.4. Performance, 369 
    4.4.1. Analoog, 369 
    4.4.2. Digitaalne, 378 
4.5. Rakendused, 387 
    4.5.1. FM ja FM Stereo, 387 
    4.5.2. MODEMID, 391 
    4.5.3. Dual-Tone Multifrequency (DTMF) valimine, 394 
Probleemid, 395

5. PHASE MODULATION 
Eelvaade, 404 
5.1. Analoogfaasimodulatsioon, 404 
    5.1.1. Kitsasriba PM, 405 
    5.1.2. Lairiba PM, 407 
5.2. Digitaalne faasimodulatsioon, 412 
    5.2.1. PSK, 412 
    5.2.2. MPSK, 417 
    5.2.3. DPSK, 421 
5.3. Modulaatorid, 422 
    5.3.1. Analoog, 422 
    5.3.2. Digitaalne, 424 
5.4. Demodulaatorid, 426 
    5.4.1. Analoog, 426 
    5.4.2. Digitaalne, 426 
5.5. Performance, 434 
    5.5.1. Analoog, 434 
    5.5.2. Digitaalne, 438 
5.6. Rakendused, 446     
    5.6.1. MODEMID, 446 
Probleemid, 448 

6. HÜBRIIDISÜSTEEMID 
Eelvaade, 455 
6.1. Analoog, 455 
    6.1.1. QAM, 455 
    6.1.2. AM Stereo, 458 
6.2. Digitaalne, 463 
    6.2.1. Design kompromisse, 463 
    6.2.2. QAM, 464 
6.3. MODEMID, 469

Probleemid, 470 

A LISA: NELJAS ANALÜÜS 
A.1. Fourieri seeria, 471 
A.2. Fourieri teisendus, 474 
A.3. Iseloomulikkuse funktsioonid, 477 
A.4. Konversioon, 482 
A.4.1. Parseval'i teoreem, 485 
A.5. Fourieri teisenduse omadused, 486 
A.5.1. Real / Imaginary-Even / Odd, 486 
A.5.2. Time Shift, 487 
A.5.3. Sageduse nihutamine, 488 
A.5.4. Lineaarsus, 488 
A.5.5. Modulatsiooni teoreem, 488 
A.6. Perioodilised funktsioonid, 489 

LISA B: LINEARISÜSTEEMID 
B.1. Süsteemi funktsioon, 493 
B.2. Filtrid, 496 
B.2.1. Ideaalne madalpääsfilter, 497 
B.2.2. Ideaalne Bandpass filter, 499 
B.3. Praktilised filtrid, 501 
B.3.1. Lowpass-filter, 501 
B.3.2. Bandpass filter, 506 
B.4. Aktiivfiltrid, 508 
B.5. Aja ribalaiuse toode, 510

C LIIDE: VÕIMALUS JA MÜRA 
C.1. Tõenäosusteooria põhielemendid, 514 
C.1.1. Tõenäosus, 514 
C.1.2. Tingimuslikud tõenäosused, 516 
C.1.3. Juhuslikud muutujad, 518 
C.1.4. Tõenäosustiheduse funktsioon, 520 
C.1.5. Oodatavad väärtused, 522 
C.1.6. Juhusliku muutuja funktsioon, 525 
C.2. Sageli esinevad tiheduse funktsioonid, 528 
C.2.1. Gaussi juhuslikud muutujad, 528 
C.2.2. Rayleigh Density funktsioon, 533 
C.2.3. Eksponentsiaalsed juhuslikud muutujad, 535 
C.2.4. Riceani tiheduse funktsioon, 535 
C.3. Juhuslikud protsessid, 536 
C.4. Valge müra, 546 
C.5. Kitsasriba müra, 547 
C.6. Vastav filter, 553

D LIIDE: NELJASE TRANSFORMSIDE TABEL, 559

LISA E: Q FUNKTSIOON JA VIGA FUNKTSIOON, 561

F LIIDE: SIMULATSIOONI TARKVARA, 564

LISA G: VIITED, 566